Eesti Visioon

OMAVALITSUSREFORM KUI EESTI TUGEVUS

Meie riigi demokraatlikud otsustusmehhanismid muutuvad järjest tsentraliseeritumaks. Selle tagajärjeks ei pruugi olla ühiskonna kui terviku vastupidav areng, vaid pigem paigalseis. Vabade kodanike võimalus otsustesse oma panus anda on muutunud üsna kesiseks. See on riigijuhtidele mugav, kuid meie arvates on alati vara väita, et Eesti on nüüd lõplikult valmis.

Meie eesmärk on Eesti terviklikkuse säilimine, nii sotsiaalselt kui ka materiaalselt jätkusuutliku elukeskkonna loomine kogu riigi territooriumil. Kohalik demokraatlik otsustusprotsess ja võimu igapäevane teostamine peab olema elanikele ladusalt korraldatud kõikjal Eestis.

Peame suutma kindlustada teenuste võrdse kättesaadavuse ja eluperspektiivi nii maal kui linnas. Peame suutma peatada rahvastiku lahkumise põlistelt asualadelt. Nii tagame eesti keele ja kultuuri, maa ja rahva püsimise. Tuleb silmas pidada, et Eesti hajaasustuse säilimine on oluline ka riigi kaitsevõime tagamisel.

Vaba Isamaaline Kodanik leiab, et riigi ja kodaniku lähendamiseks ning eesti rahva püsimajäämiseks tuleb nii kiiresti kui võimalik läbi viia omavalitsusreform. Vaba Isamaaline Kodanik on valmis haarama initsiatiivi, et algaksid arutelud, mille tulemusel toimub halduskorralduslik reform samal ajal 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistega.

Esiteks. Meie kindel seisukoht on, et demokraatia peab avalduma elanike igapäevases kaasarääkimises oma eluolu korraldamise küsimustes. Mida lähemal on esmane demokraatlikult valitud rahvaesindus, seda parem.

Selleks tuleb otsustusprotsessidesse kaasata kohalikud inimesed sealsete vabakondade kaudu. Territoriaalses jaotuses peab rolli mängima kogukond (küla, asum, linnaosa) – ka siis, kui ta on vaid tükike formaalsest omavalitsusüksusest.

Teiseks. Peame õigeks kohaliku omavalitsuse siseste võimusuhete ümberkorraldamist. Kohaliku võimuteostuse liigne erakonnastumine ei ole meie ühiskonnas ratsionaalne. See toob kaasa nii rahalise kui ka vaimse ressursi killustamise ja raiskamise erakondade vahelises võimuvõitluses.

Meie eesmärk on kohalik täitevvõim valijale lähemale tuua. Selleks võiksime arutleda, kas alla 5000 elanikuga omavalitsuses tuleks kehtestada majoritaarne valimissüsteem – kohalikud inimesed valiksid endi hulgast volikogu ja selle liikmena otsevalitud linnapea või vallavanema, kes kannaks samal ajal praeguse volikogu esimehe funktsioone. Omavalitsuste juures peaks tegutsema väiksemad esindajatekogud (halduskogud, külavanemate kogud), kes on otsustusprotsessi kaasatud.

Kolmandaks. Et nii noored kui vanad näeksid perspektiivi kogu Eestis, vajame tugevaid kohalikke omavalitsusi. Omavalitsuste roll on kaasa aidata töökohtade tekkele ja püsimisele ning elavdada kohapealset ettevõtlust.

Selleks moodustaksime senisest üldjuhul suuremad omavalitsused seaduse jõul. Omavalitsusreform peab toimuma Eesti paikades üheaegselt, et uus omavalitsuste jaotus saaks hakata toimima kõikjal võrdselt. Seniste omavalitsuste uuteks liitmisel arvestatakse praeguseks kujunenud tõmbekeskuste loogikat.

Moodustatavad omavalitsused oleksid suuruselt võrreldavad kihelkondadega, mille keskuseks on omaaegse kiriku asemel kool, eelistatult gümnaasium.

Tugevad ja riigivõimule seega veenvaks partneriks olevad omavalitsused suudavad moodustada tugevaid omavalitsusliite. Säilib maavalitsuse tasand, mille peaülesandeks saab maakonna terviklikkuse hoidmine ning piirkonna väljapaistvuse kujundamine.

Uue haldusjaotuse puhul saavad kõikjal Eesti territooriumil elavad kodanikud loota omavalitsuse korraldavale toele. Selleks on tarvis uuesti mõtestada riigi ja omavalitsuste halduskorralduslik rollijaotus. Tugevad omavalitsused suudavad tasakaalustada kogu ühiskonna regionaalset arengut, mille mõjutamiseks liig väikesed omavalitsused on seni nõrgaks jäänud.

Vaba Isamaaline Kodanik kutsub kõiki kodanikeühendusi ja erakondi ühiskonnale olulise omavalitsusreformi põhialustes kokku leppima.

 

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik