Tallinna ühendus

Valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik programmi lähtekohad 2013. aasta volikogu valimisteks Tallinnas

Vaba Tallinna Kodanik:
WEB: tallinna.kodanikud.ee
facebookis: https://www.facebook.com/VabaTallinnaKodanik

 

Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik (edaspidi VTK) on seltsing, mis on loodud osalemaks kohalike omavalitsuste valimistel Tallinnas. VTK on laiapõhjaline valimisliit, mis koondab endas eelkõige erinevaid kodanikuühendusi ja vabasid kodanikke. VTK soovib olla selge alternatiiv erakondadele, rõhutada kodanikukeskset lähenemist ning kaasata kohalikul tasemel kodanikke otsustusprotsessi. Arvame, et linnavõim peaks tegelema justnimelt kohalike küsimuste lahendamisega, kaasates linna kogukondi ja inimesi. Soovime linnajuhtimise depolitiseerimist, tahame anda enam õigusi linnaosadele ning tõsta nende halduskogude pädevust ja linnavolikogu rolli poliitika kujundamisel.

VTK lähtub oma tegevuses järgmistest väärtustest: usaldusväärsus, hoolivus, ausus, avatus ja kaasamine.

VTK kaugemaks eesmärgiks on kujundada Tallinnast atraktiivne linn elukohana, sh parandada linnakodanike elukeskkonda ning anda neile rohkem võimalusi kohaliku elu korraldamisel kaasa rääkida.

VTK valimisprogrammi kolm vaala on:

1)         Tallinn vajab avatumat, kaasavamat ja kodanikulähedasemat juhtimist. Võim on liiga tsentraliseeritud ja otsustamine inimestest kaugele viidud. Soovime anda senisest enam õigusi linnaosadele. Kodanike ja kodanikuühenduste kaasamine otsustusprotsessi peab olema sisuline.

2)         Tallinn vajab avatumat ja kaasaegsemat linnaplaneerimist. Üldplaneeringud peavad vaatama tulevikku, arvestama rahvastiku liikumisega ning tagama avalike teenuste kättesaadavuse (sh lasteaiad, koolid, mugav ja kiire ühistransport). Tallinn peab olema puhtam, rohelisem ja keskkonnasõbralikum linn. Planeeringumenetlus olgu avalik, avatud ja kaasav. Linn ja kohalik  kogukond peavad tegema koostööd planeeringumenetluse kõige varasematest etappidest alates.

3)         Tallinn peab olema parem elupaik lastega peredele. Praegu on puudu lasteaiakohtadest, lasteaiad on kehvas seisus ning üle poole lasteaiaõpetajatest ei saa täiskoormusega töötada. Koolivõrk on ebaühtlane ning vajab korrastamist. Huviharidus vajab suuremat tähelepanu. Lastega seotud valdkonnad peavad olema linnaeelarve koostamisel prioriteediks.

Linnaeelarve lühianalüüs:

Linnaeelarve maht on  2013. aastal 486.5 miljonit eurot. Põhitegevuskulud on 409 miljonit ning lisandub amortisatsioon. Tegevuskuludest moodustavad suurema osa haridusvaldkonna kulud 29%, linnatranspordi kulud 19% ja sotsiaalhoolekande valdkonna kulud 9%.

Linnaeelarve kogukulude maht 2013. aastal võrreldes aasta varasemaga praktiliselt ei muutu (vaid 0.11%). Kuid kasvavad juhtimiskulud (10%), finantskulud (22%), rendimaksed erasektorile (10%), kohtuvaidluskulud (187%), linnavolikogu kulud (14%), avalike suhete kulud (28%), infrastruktuuri halduskulud (8%), Lasnamäe linnaosa valitsuskulud (5%).

Avalike suhete (2 milj), Tallinna TV (3 milj) ning juhtimiskulude ja tugiteenuste kulude vähendamise arvelt arvestame meie programmiliste eesmärkide saavutamise katteks 10 miljonit eurot. Suuremate eelarveliste muutuste läbiviimiseks on tarvis muuta linnavalitsuse juhtimisstruktuuri.

Lasteaiad

Lasteaiakohti on 22 400. Tarvis on ligi 25 000, st 12% rohkem. Praegused investeeringud lasteaedadesse on ca 3 milj eurot aastas. Investeeringute maht tuleb tõsta vähemalt 7 miljonile eurole aastas, nagu see oli masueelsel ajal.

Teede korrashoid

Teede remondkulud on vähenenud 2011. aasta 5 miljonilt eurolt 4 miljonile eurole. Tegelik remondkulude vajadus olemasoleva teedevõrgu kvaliteedi säilitamiseks on vähemalt 8 miljonit eurot aastas.

Ühistransport

Tallinna autobusside keskmine vanus on 12 aastat, trollibussidel 16 aastat ja trammidel 28 aastat. Praegu kasvab ühissõidukite keskmine vanus 0.7 aasta võrra igal kalendriaastal.

VTK valimisprogramm lähtub järgmistest põhimõtetest.

1. Tallinna juhtimine, kodanike kaasamine ja planeerimine

Usume, et linna juhtimisse peaks kaasama enam kodanikke, kogukonnad peavad muutuma tugevamaks. Soovime senisest enam aktiivsete kodanike ja kogukondade eestvedajate kaasamist linna juhtimisse Asumite identiteedi tugevdamine aitab kaasa paremakogukonnatunde tekkele ning elanike tugevamale sidemele oma kodupiirkonnaga. Kodanikel peab olema senisest suurem võimalus kohaliku elu asjade otsustamisel kaasa rääkida. Linna juhtimise tsentraliseeritust tuleb vähendada. Soovime, et volikogu oleks organiks, mis võtab vastu kõik olulisemad poliitilised otsused linna juhtimises ja mis määrab linna visiooni ja arengusuunad. Linnavalitsus peab olema üksnes administratiivne üksus. Talllinn peab olema hea koostööpartner riigile, teistele omavalitsustele, kõigile erakondadele ja kodanikuühendustele.

Tallinna linna kodanikena tunneme ja näeme vajadust Tallinna elukeskkonda muuta paremaks, et siin oleks kõigile meeldiv elada. Omavalitsuse tasandil on võimalik elukeskkonda parendada üld- ja detailplaneeringute kaasabil, kaasates kodanikke ja lähtudes pikaajalisest visioonist. Planeeringute koostamise eesmärk peab olema säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tagamine. Oluline on erinevate ühiskonnagruppide parem kaasamine, sest ainult kõik koos kõigi huve arvestades on võimalik luua meile kõigile meeldivam elukeskkond.

Oma nägemuse ellu viimiseks:

1)      Kavatseme senisest enam otsustusõigust anda linnaosadele. Suurendame linnaosa elanike poolt valitava linnaosa halduskogu pädevust. Halduskogul peab olema õigus otsustada linnaosa eelarve üle ning teostada järelevalvet linnaosavalitsuse tegevuse üle, linnaosavanema kandidaat peab saama halduskogu heakskiidu. Detailplaneeringute kehtestamisel peab otsustavaks saama linnaosa halduskogu seisukoht. Korraldame linnaosa halduskogu valimised valijale arusaadavalt, eraldi kandidaatide nimekirjaga ja eraldi hääletussedelitega.

2)     Toetame põhimõtet, et linnavolikogu esimees on ühtlasi ka linna juht (linnapea). Linnavalitsuse moodustavad linnadirektorid ning need määrame konkursiga. Linnavalitsus peab olema administratiivne üksus, mis koosneb oma eriala spetsialistidest ning mis viib ellu volikogu poliitilist tahet. Kõik olulised poliitilised küsimused kohalikul tasandil otsustatakse volikogus;

3)     Õhutame kogukondade teket ja arengut asumites. Toetame kogukonna rahvakoosolekute korraldamist, kogukondade kodulehekülgede loomist, infovahetust, ürituste korraldamist, võimaldame kasutada linna ruume. Linn ja linnaosad teevad tihedat koostööd asumiseltsidega ja teiste kodanikuühendustega ning arvestavad nende kui võrdväärsete partneritega otsuste tegemisel. Töötame koostöös kogukondade ja kodanikühendustega välja asumivanema statuudi;

4)     Soovime, et senised kodanike algatatud õigusakti eelnõu ja rahvaküsitlus areneksid pikas perspektiivis kohalikuks rahvaalgatuseks ja kohalikuks rahvahääletuseks. Rahvahääletuse tulemus on õiguslikult siduv. Võimaldame ainult linnaosa puudutavates küsimustes korraldada küsitlusi linnaosades;

5)     Linn toetab asumiseltse ja teisi kohaliku elu küsimustega tegutsevaid kodanikuühendusi rahaliselt ja mitterahaliselt. Loome programmi kogukonna arengut soodustavate projektide rahastamiseks. Raha jagamist otsustab linnaosa halduskogu juurde moodustatud sõltumatu komisjon, mille töösse on kaasatud ka kodanikuühenduste esindajad. Toetame kogukondi seltsimajade loomisel linnaosades. Initsiatiiv seltsimajade loomiseks ja vastutus seltsimajade toimimise eest lasub kohalikel kodanikuühendustel.

6)     Tuleb kiiremas korras koostada ja vastu võtta kõikide linnaosade üldplaneeringud ja uuendada  olemasolevaid, nii on võimalik täpsustada praegu juba aeguvat Tallinna linna üldplaneeringut. Üldplaneeringud peavad tagama terviklike asumite väljaarenemise ja arvestama asumite elukondlikke huve.

7)     Soovime, et linnaosade üldplaneeringute ning detailplaneeringute vastuvõtmisel oleks halduskogul määrav roll. Planeeringumenetluse läbi viimisel on oluline koostöö asumiseltsidega ning kohalike elanike kaasatus juba planeeringu kõige varasemast etapist (visiooni väljatöötamine) alates. Planeeringumenetluse läbiviimisel peab lähtuma kaasamise heast tavast;

8)     Peame vajalikuks täiendada elektroonilist keskkonda, mille kaudu on võimalik lihtsalt üles leida erinevaid üld- ja detailplaneeringuid koos planeeringute infoga (olulised dokumendid, joonised, haldusaktid, aga ka asjakohane kirjavahetus). Läbi antud veebikeskkonna saaks kõik kursis olla just nende detailplaneeringutega, mis on kavandatavad nende naabrusesse.

9)     Me soovime kujundada linnaruum asumipõhiseks koos asumikeskuste väljaarendamisega. Asumipõhiselt oleks tagatud oluliste elukondlike teenuste kättesaadavus (sh elukohalähedane lasteaed ja kool) ja vajalik taristu. Uutes ja ka olemasolevates elamurajoonides oleks tagatud hea elukeskkond, sh piisav haljastus ja pargid.

10) Me soovime arendada välja üle-linnaliselt terviklik  jalgratturisõbralik jalgrattateede võrgustik.

11) Me soovime, et munitsipaalmaid kasutataks eelkõige kogukondlike vajaduste rahuldamiseks linnaruumis.

12) Loome linnas parimaid tingimusi lemmikloomade väärikaks pidamiseks.

2. Haridus

Jätkusuutliku riigi prioriteet peavad olema lapsed. Haridusvaldkond Eesti pealinnas on alarahastatud juba aastaid. Probleemid ei tulene mitte niivõrd vahendite nappusest, vaid prioriteetide seadmisest muude valdkondade kasuks, jättes lapsed ja nendega seotud valdkonnad selgelt tagaplaanile. Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik on seisukohal, et probleemide lahenduseks pole õige loota, et „küll laste arv väheneb“.

Viimaste aastate Tallinna linnavalitsuse eelarve näitab selgelt, et propagandakulutusi on peetud tähtsamaks investeeringutest lastesse.

 

Lasteaiad

1)     Investeeringud. Seisame selle eest, et lasteaedade investeeringutesummat suurendatakse 7 miljoni euroni aastas, et luua enam lasteaiakohti, vähendada rühmade suurust, tagada lasteaedade tuleohutus ja tervisekaitsenõuded.

2)     Pearaha. Pearaha ehk kohaliku omavalitsuse poolt makstav raha ühe lapse kohta aastas on mõeldud katma kõiki lasteaia kulusid: kommunaal-, palga-, remondi-, ehitus- ja kõik lastega seotud tegevuste kulud.Vajalik on pearaha tõstmine tasemeni, mis võimaldab lasteaiaõpetajate töötamise täiskoormusel. Juhime tähelepanu, et üks täiskasvanu ei saa tagada 24 aktiivsele mudilasele turvalist keskkonda. Lasteaiad vajavad enam tugipersonali. Logopeedide palgafond on nii napp, et Tallinna spetsiaallasteaiad (8 tk) ei suuda pakkuda eripedagoogile konkurentsivõimelist palka. Sellise süvakompetentsi puudumine on selge kaotus Tallinna peredele. Seisame selle eest, et lastel oleks turvaline ja arendav õpikeskkond ning õpetajatel motiveerivad töötingimused.

3)     Läbipaistvus lasteaiakoha saamisel. Tuleb kehtestada läbipaistev vastuvõtukord, et kaoks võimalus end ootejärjekorras ettepoole osta. Kõiki lapsevanemaid tuleb kohelda võrdsetel alustel.

Koolid

1)     Pearaha. Pearaha suurendamine selliselt, et koolid saaksid palgata enam eripedagooge, kellest hetkel on puudus. Kool ja omavalitsus peaksid tegema enam koostööd selle nimel, et omavalitsusel oleks ülevaade laste sotsiaalsest olukorrast. Iga konkreetse kooli vajadust sotsiaalpedagoogide arvu osas hindavad linnaosade sotsiaalosakonnad.

2)     Hoolekogude roll. Kooli hoolekogude rolli tuleks suurendada sedavõrd, et koolidirektorite konkurssidel oleks hoolekogul otsustav hääl. Koolide juhtimine ei saa olla parteide tagatubade otsustada.

3)     Venekeelsed koolid. Aitame muukeelsete põhikoolide õpilasi koolitee algusest alates senisest intensiivsema eesti keele õppega. Toetame vähemusrahvuste õpilaste kultuurilise identiteedi säilimist. Seisame selle eest, et Tallinnas oleks rohkete valikuvõimalustega gümnaasiume, kus õpivad erineva kodukeelega noored.

Huviharidus

1)     Erahuvihariduse toetus. Erahuvikoolide toetamine ei ole seadusega ette nähtud kohaliku omavalitsuse kohustus ning kahjuks kaotas majanduslanguse tingimustes Tallinna linnavalitsus toetuse erahuvialakoolidele. Vaba Tallinna Kodanik tunnistab erahuvihariduse vajalikkust laste loomepotentsiaali arendamisel ning erahuvikoolide rolli Tallinna kultuuripildis.Taastame toetuse erahuviharidusele, kattes kolmandiku erahuvialakoolide eelarvest.

2)     Spordi- ja noorsooamet. Laste ja noorte arvelt kärpimine ei ole valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik arvates aktsepteeritav. 2013. aasta linnaeelarves kärbiti spordi- ja noorsooameti eelarvet 16,5 protsendi võrra, tegevuskuludeks on seetõttu käesoleval aastal mullusest 12,5 miljonist eurost umbes kaks miljonit eurot vähem.

3)     Rohkem avalikku ruumi noortele. Seisame selle eest, et noortel oleks enam tänavaspordivõimalusi.

4)     Rohkem tähelepanu poiste vaba aja veetmise võimalustele. Toetame poiste mitmekesist arengut soodustavate huvialaringide loomist.

3. Transport ja kommunaalmajandus

Koostame säästva transpordi ja liikuvuse arengukava, millega kujundame ohutu ja tervikliku liikumisruumi nii sõidukijuhtidele kui ka jalakäijatele ja jalgratturitele.

Tänavad

1)     Juurutame pideva teekatete korrashoiusüsteemi rakendamise, millega tagame teehoolduse ja –ehituskulude optimaalsuse.

2)     Kaalume transiitkoridoride ja liiklussõlmede rajamisel nende vajalikkust, mastaapi ja mõju elukeskkonnale ja arvestame väljakujunenud linnaruumiga.

3)     Algatame liikluskiiruste korrastamise vastavalt teede funktsioonile ja keskkonnale.  Korraldame liikluse rahustamist ja optimeerimist.

4)     Tagame aastaringse tänavahoolduse kõrvalteedel, kergliiklusteedel ja elurajoonides.

5)     Aitame elanikel  korraldada autode kodulähedast parkimist. Selleks pakume abi õuealade planeerimisel ning parkimismajade projekteerimise ja ehitamise korraldamisel.

Ühistransport

1)     Tagame ühistransporti vajalike investeeringute jätkuvuse. Ühistransport praegusel kujul (sh vananenud sõidukipark ja liinivõrk) ei ole jätkusuutlik.

2)     Muudame koostöös naabervaldadega ühistranspordiliikluse mugavamaks, rakendame “sõida ja pargi” süsteemi ellu, ühildame rongiliikluse muu ühistranspordi ja kergliiklusega ning loome piletite ühiskasutuse. Koostöös lähivaldadega loome linna äärealadele ühistranspordi (sh elektriraudtee) peatustesse autoparklad.

3)     Optimeerime ühistranspordivõrgu vastavaks kasutajate vajadustele.

4)     Ühistransport on tasuta lastele, õpilastele, pensionäridele, puuetega inimestele ja teistele abivajajatele.

5)     Tagame taksonduses teenusestandarditest kinnipidamise ning sõitjate eeskirjadekohase teenindamise. Invataksod jäävad puuetega inimeste jaoks madala omaosalusega.

Kergliiklus

1)     Ühendame kergliiklusteed ülelinnaliseks terviklikuks võrgustikuks.

2)     Korraldame rataste parkimise ühistranspordisõlmedes, magalates ja muudes keskustes.

3)     Toetame rataste laenutamise korraldamist.

Kommunaalmajandus ja rohealad

1)     Tagame, et linnavalitsus vastutab heakorra eest avalikus ruumis ning teeme heakorra-alast koostööd kinnistute omanikega ja kogukondadega.

2)     Olulisemaid parke ja rohepiirkondasid hooldavad pargiaednikud ja valvavad  pargivahid.

3)     Tagame kanalisatsiooni ja kvaliteetse joogivee jõudmise kõikide majapidamisteni.

4)     Monopoolses prügi-, kütte- ja joogi- ning kanalisatsiooniveemajanduses kaitseme linnaelanike kui nõrgema osapoole huve. Toetame elanike koondumist oma huvide kaitsmisel.

5)     Toetame kortermajade energiasäästlikuks ja kauniteks renoveerimise korraldamist.

4. Turvalisus ja korruptsioonivastane tegevus

Soovime parandada linna turvalisust ja nendime, et selleks on oluline ka abipolitseinike, naabrivalve üksuste, vabatahtlike ja asumiseltside ning kodanike koostöö. Samas näeme Tallinna juhtimises palju probleeme korruptsiooniga, mille lahendamiseks peame vajalikuks vähendada poliitilisi privileege.

Kodanike kodulähedase turvalisuse tõstmiseks:

1)     Taastame täies mahus tänavavalgustuse avalikus ruumis, mis tagab elanikele suurema turvalisuse. Tänavavalgustuse kulusid pikas perspektiivis aitab kokku hoida säästlikumate valgusallikate  kasutamine. Koostame tegevus- ja ajakava säästlike valgusallikate kasutuselevõtmiseks kõigil linna tänavatel;

2)     Korraldame ümber munitsipaalpolitsei tegevuse, vaatame linna ombudsmani ja muude kulukate ja tarbetute struktuuride vajaduse. Korrakaitse ja munitsipaalõigusaktide üle järelevalve teostamiseks loome linnavahi ametikoha ning määrame piirkondadesse kohalikud kordnikud;

Korruptsiooni vähendamiseks ning avatud ja läbipaistva juhtimise tagamiseks:

1)     Depolitiseerime linnavalitsuse. Kaotame ametikohad, mis tegelevad ainult või eelkõige erakonna asjade korraldamisega (näiteks poliitilised nõunikud). Kõigile linnavalitsuse ametikohtadele kuulutame välja avaliku konkursi. Asendame poliitikuid ametnikega ka linnale kuuluvate ettevõtete nõukogudes, sh haiglates. Vähendame linnavõimu teostajate privileege: kaotame tasuta parkimise võimaluse, vähendame autokompensatsioonide määrasid;

2)     Muudame otsustusprotsessid avatumaks, kaasavamaks ja läbipaistvamaks. Vaatame üle linna vara kasutusse andmise lepingud ning tagame, et ilma põhjendatud vajaduseta ei antaks linna vara kolmandate isikute kasutusse alla turuväärtuse. Linn ei võta ise kolmandatelt isikutelt vara tasulisse kasutusse põhjendamatult kõrge hinnaga (a la Tallinna TV ruumid Solarise keskuses);

3)     Lõpetame linnaeelarve vahendite raiskamise, kärbime vähemalt 10 korda avalike suhete eelarvet, lõpetame Tallinna Televisiooni ja propagandalehtede linnaeelarvest ülal pidamise, vähendame linnameedia väljaannete mahtu.

4)     Linnavalitsuse tegevuse üle siseauditi tegemise funktsiooni anname üle linnavolikogule.

5. Sotsiaalvaldkond

Linna sotsiaalsüsteem vajab terviklikumat lahendust. Koostöö  erinevate sektorite vahel nii valdkonnasiseselt kui ka valdkonnaüleselt loob parema sünergia linna juhtimiseks. Vajalik on ka koostöö kogukondadega ning paremini tuleb ära kasutada kogukondade enda potentsiaal sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Suuremateks muredeks on puudega inimeste ning lastega perede olukord. Riskigruppideks on üksikvanemad ning vaesuses elavad lapsed.

Linna sotsiaaltöö paremaks korraldamiseks:

1)     Teeme sotsiaalsete küsimuste lahendamisel koostööd kogukondadega.

2)     Erivajadustega inimesed vajavad enam ja kvaliteetsemaid teenuseid. Hoolekandeteenused peavad olema kvaliteetsed ja abivajajatele kättesaadavad. Isiklik abistaja peab olema kättesaadav kõigile abivajajatele. Erivajadustega lapsed vajavad tugiteenuseid. Linna avalikus kasutuses olevad hooned peavad olema ligipääsetavad ratastooliga liikujatele. Invatransport (sh invatakso) peab olema korraldatud paremini ning omaosaluse suurus peab olema püsivalt madal. Toetame ja arendame koduõendust, et pakkuda paremat abi hooldusvajadustega inimestele.

3)     Lastega peredele pakume tugiteenuseid laste kooli või lasteaeda minekul, haigete laste hoidmisel, kaasates nende pakkumisse ka vabatahtlikke ja kogukondasid. Psühholoogilistest raskustes lastele pakume tugiteenuseid. Toetame üksikvanemaid.

4)     Põlvkondade sidususe tugevdamiseks pakume eakatele võimalusi aktiivsena vanananemise toetamiseks.

6. Kultuur

Eesti keele ja kultuuri ja seeläbi kogu riigi ja rahvuse säilimiseks on väga olulisel kohal aktiivne kultuuritegevus, samuti ulatuslik omakeelne- ja tõlkekirjandus ning selle kättesaadavus. Välja kujunenud avalike raamatukogude võrk on parimaks garantiiks, et kirjandusega saavad tutvuda kõik huvilised. Hea elukeskkonna linnas tagavad mitmekesised tervise edandamise võimalused, puhke- ja spordialad, samuti mitmekesine kultuuriürituste skaala.

Kultuuri hüvanguks:

1)     Toetame kogukondliku kultuuritegevust linnaosade seltsimajades, näeme kogukondade rolli olulisena kohaliku mitmekesise kultuuri- ja seltsielu eestvedajatena. Kogukonna moodustavad ka erinevad rahvusvähemused, toetame ka rahvusvähemuste kultuuritegevust.

2)     Panustame raamatukogude arendamisse. Soodustame ka isetekkelisi raamatukogusid asumites, aidates leida neil tegevuseks vajalikke ruume.

3)     Tervise edendamise võimalused vajavad ülelinnalist ühtlustamist. Avalik ja valgustatud spordi- ja puhkeala koos vajaliku taristuga peab olema igas linnaosas. Avalikud pargid ja mänguväljakud peavad olema korras ja ohutud.

4)     Tallinn on mereäärne linn ja UNESCO pärandi linn. Tallinna vanalinn, samuti ka miljööväärtuslikud asumid vajavad säilitamist elukeskkonnana. Linna restaureerimisalane nõustamine peab olema tasuta.

5)     Soodustame Eesti käsitöö ja kunsti müüki.

6)     Linn aitab kaasa mitmekesisele kontserdite ja festivalide toimumisele Tallinnas ning soodustame traditsiooniliste ürituste ja sarjade teket ning jätkumist. Tallinn peab toetama väärikalt Linnateatri tegevust

7. Infotehnoloogia

Toetame Eesti Interneti Kogukonna soovipaketti 2013 kohalike omavalitsuste valimistele. Tagame teenuste digitaalse kättesaadavuse jätkuvalt kõrgel tasemel. Digitaalsed teenused peavad olema ühildatud tasuta tarkvaraga. Kõigis omavalitsuse teeninduspunktides peab olema tasuta traadita interneti leviala ja punkt pakub tasuta nõustamist ning õpetust linna digiteenuste kasutamiseks.

Tallinna linna kodulehekülg peab olema arusaadavamalt ja kasutajasõbralikumalt ülesehitatud. Tallinna linn peab olema esindatud sotsiaalmeedias ning avatud ja nähtav linnavalitsemine peab suutma kasutada infotehnoloogia vahendeid selle põhimõtte tagamiseks. Hangime linna raamatukogudesse tahvelarvutid ning e-lugerid.