Eesti Visioon

EESTLUS ON ÜLEILMNE MISSIOON

Tunnustame meie riigi ja kodanike seniseid teotahtelisi jõupingutusi sise- ja välispoliitikas, mis on taganud Eestile stabiilsuse ja edu.

Samas on Eesti Vabariigi algusaastaile iseloomulik kodanikuaktiivsus ja -julgus täna pärsitud, siseriiklik elukorraldus liiga politiseeritud. Peame ikka ja jälle meenutama, et Eesti demokraatia on meie rahva, mitte kitsa eliidi jaoks. Riigi pikaajalise edu tagavad tugevad ja eneseväärikad kodanikud, kes hindavad oma õigusi, kohustusi ja vastutust ning kes on võrdväärseks partneriks riigile. Keegi ei tohi põlistada oma mõjuvõimu ebaausate ja vaba konkurentsi pärssivate reeglitega.

Mitmekülgselt haritud ja laia silmaringiga kodanik teab, mida teha, et kaitsta Eesti iseseisvust, meie rahvuslikke ja avalikke huve ning ühiskonna arengut. Otsime uusi lahendusi ja koostööd kodanikega, kes on valmis panustama oma hea tahte, mõtted ja teod riigi arenguvõime tõstmisse.

Regionaalpoliitika, maaelu ja keskkond

Eesti omavalitsustele tuleb tagada piisav autonoomia ja tulubaas. Saared ja ääremaad vajavad täiendavat toetust. Vaid tugevad ja läbipaistvalt juhitud omavalitsused peatavad tsentraliseerimise. Kohalik tasand vajab täielikult uut alust ja valitsemissüsteem reformi. Määratleme selgelt kohaliku tasandi kohustused ja nende täitmiseks vajalikud vahendid.

Vajame riigireformi, mille puhul riigi halduskorraldust tuleb käsitleda terviklikuna omavalitsustest kuni keskvõimu tasandini ning kavandatavate ümberkorralduste puhul toimuvad kõiki haldustasandeid hõlmavad muutused. Kohalik omavalitsus muutub keskvalitsuse allasutuse staatusest omavalitsuseks oma otsustus- ja finantsautonoomiaga.

Haldusüksuste liitmisel tõmbekeskustega tuleb lähtuda kohapealsetest arvamustest ja ettepanekutest. Siin on otsustav tänaste omavalitsusliitude konsensuslik ettepanek. Ideaalina peaks igas tõmbekeskuses olema kool, lasteaed, raamatukogu, kirik, perearsti vastuvõtupunkt, apteek, kultuurikeskus, sotsiaalhoolekande asutus, noortele huviharidust pakkuv haridusasutus, postkontor ja riiklikult tagatud taristu. Tuleb lähtuda sellest, et igas praeguses maakonnas on erinevad lahendused. Uute haldusüksuste loomisel on mõistlik järgida sajanditevanust kihelkondlikku printsiipi.

Ümber tuleb korraldada võimusuhted omavalitsuste sees, samuti omavalitsuste ja riigi vahel. Praeguste omavalitsuste toimetulek sõltub keskvõimu soosingust. Medali teine pool on kohaliku võimu sundparteistamine. Tulevikumudel näeb välja teistsugune: vallad ja linnad pole keskvõimu vasallid, vaid inimeste „oma valitsused“, kel on õigus määrata makse ning nende kasutamise viisi. Kohalikud omavalitsused peavad olema võrdsed partnerid keskvõimule riigi strateegiliste arengusuundade kavandamisel ning riigieelarve läbirääkimistel.

Seniste maakondade asemel moodustame administratiivsed piirkonnad, mis geograafiliselt võiksid kattuda Riigikogu valimisringkondadega. Piirkondadel peab olema piisav võimekus, kuid nad ei tohi olla politiseeritud. Töötame eraldi läbi Tallinna ja Tallinna regiooni omavalitsuste koostöösuhted. Sellega lõpetame omakasupüüdliku „pealinnapoliitika“, mis on soodustanud ümberkaudsete piirkondade elanikkonna vähenemist. Laiendame Tallinna linnaosade iseotsustusõigust ja halduskogude rolli.

Keskkond ja loodushoid on eesti kultuuri lahutamatu osa. Säästlikkuse, saasteallikate vähendamise ja taastuvenergia eelistamise kõrval peame tähtsaks Eesti maastiku ja miljöö korrashoidu. Keskkonnakaitses asetame rõhu looduslike koosluste säilimisele. Puhas looduskeskkond ja liigirikkus on Eesti eelis. Kaitseme maa- ja metsaomanike huve selliselt, et nad saaksid tagada oma omandi majandamise. Tõstame keskkonnaalast teadlikkust vastava õppe süvendamisega koolides. Jätkusuutlik keskkond koos rahva teadlikkuse kasvuga on meie tuleviku pant ja kestmise tagatis.

Ka linn on elukeskkond, kus elavad väga paljud meie riigi kodanikud. Linnakeskkond peab olema inimsõbralik, võimalikult roheline ja vähe saastatud.

Eesti maaelu uus äratus eeldab kogukondlikku algatust ja riigipoolset toetust.

Valimised, valitsemine ja kogukond

Kodanikuühiskond, inimeste koondumine nii formaalsetesse kui ka mitteformaalsetesse, nii püsivatesse kui ka aktsioonipõhistesse ühendustesse, on küpse ühiskonna tunnus. See tähendab arenenud kodanikuvastutust ning poliitikute hoopis sallivamat suhtumist vabakonda, kui me seni oleme näinud.

Ka erakonnad on kodanikuühiskonna osa. Nad ei vastandu sellele ega seisa kõrgemal. Seepärast tuleb piirata erakondade ebaproportsionaalselt suurt riigieelarvelist rahastamist ning kaotada muud eelised vabaühendustega võrreldes. Samas peab erakondade loomine ja valimistele viimine muutuma oluliselt lihtsamaks kui seni. Avatud ning kvaliteetse kodanikuharidusega keskkonnas on erakonnad maailmavaatel põhinevad ühendused, mitte korporatiivse võimukasu jagamise vahendid.

Kaalume Eestile erandliku majoritaarse valimispõhimõtte sisseviimist väiksemates omavalitsustes. Küla valib ise külavanema, kes on ühtlasi volikogu liige. Nii tagatakse väiksemate kohtade esindatus ja vähendatakse erakonnapoliitika mõju.

Tugevdame parlamentarismi. Parlamentaarse debati asendamine koalitsiooninõukogu või parteikontorite otsustega on lubamatu. Anname valija häälele suurema kaalu nn. avatud nimekirjade põhimõttel.

Suurim tulevikusiht on eestluse tugevdamine. Tagatud peavad olema arvamuste vabadus ja sõnavabadus. Ühiskonnas tuleb kaitsta ja taastada lugupidavat suhtumist ning inimlikkust erinevatel tasanditel: tööandja ja töötaja, õpetaja ja õpilase, eduka ja vähem eduka ühiskonnaliikme vahel. Eesti ainus riigikeel on eesti keel ja ta jääbki selleks.

Liig sageli ja liiga paljudele jääb Eesti riigist mulje, nagu oleks lahkunute käekäik meile ükskõik. Tänapäeva infotehnoloogia annab palju võimalusi, kuidas inimestega kontaktis olla ja neid omavahel kokku viia. Elektrooniline hääletus tagab väliseestlastele lihtsa mooduse Eesti poliitika kujundamisel kaasa rääkida. Samas puudub neil võimalus esindada oma huve. Teeme ettepaneku moodustada eraldi välis-eesti valimisringkond. See aitab Eesti kogukonda koos hoida ning teadvustada lahkunute probleeme.

Majandus, rahandus ja maksud

Seame eesmärgiks Eesti elujärje parandamise, majanduskasvu ja soodsa ettevõtluskeskkonna, mis loob töökohti. Eesti kodanikud peavad leidma väärilise palgaga tööd Eestis. Tahame näha rohkem lisandväärtust ja ühistegevust. Just seni piisava toetuse ja tähelepanuta jäänud ühistegevus loob parimad võimalused majandusliku edu sidumiseks sotsiaalse vastutustundega. Kaotame ühistegevusele seatud põhjendamatud piirangud. Jätkuvalt näeme potentsiaali traditsioonilistes tegevusvaldkondades nagu põllumajandus, metsandus ja kalandus.

Rahanduses hoiame eelarvetasakaalu, nõudes fiskaalvastutuse lisamist euroopalike alusväärtuste hulka. Samas ei või kokkuhoid halvata riigi esmatähtsate ülesannete täitmist ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitset. Lõpetame riigi raha pillamise erakondlikus süsteemis ja erakondliku toetusega loodud töökohtadele. Kärbime bürokraatiat. Suurendame omavalitsuste tulubaasi ja autonoomiat maksude määramisel.

Maksupoliitikas on oluline säilitada üheastmeline tulumaks eraisikutele, ja rakendada maksupoliitikat, mis stimuleerib ettevõtlust ja välisinvesteeringuid ning tagab ettevõtluseks vajalike ressursside kättesaadavuse. Tulumaksuvaba miinimum tuleb oluliselt tõsta ning see peab olema veel suuremas sõltuvuses peres kasvavate laste arvust. Väljarände vähendamiseks ja tööjõuturu atraktiivsemaks muutmiseks on oluline vähendada tööandjate maksukoormust. Samas väldime tulumaksu alandamist kiire majanduskasvu ajal.

Haridus ja kultuur

Kultuuri rahastamise osakaal riigieelarves peab tõusma, toetada tuleb loomingut. Eestikeelse raamatuturu toimimise ja väärtkirjanduse väljaandmise ime saab kesta vaid piisava auditooriumi olemasolul. Nii on kultuuri kõigi valdkondadega – vajame eesti kogukonna haritud liikmeid kultuurihoidjatena. Eestlus on üleilmne missioon esindada meie rahva kõrgel järjel kultuuri maailmas. Kultuur on Eesti olemasolu õigustus ja eesmärk, me kõik oleme eesti kultuuri saadikud.

Hariduses on kõige olulisem kvaliteet ja kättesaadavus. Laste väärtustamine algab sellest, et vanemad ei pea muretsema, kuidas saada lasteaiakoht või leida hea tasemega kodulähedane kool. Eestikeelsele gümnaasiumiharidusele üleminek tagab mitte-eestlaste konkurentsivõime kõrgkoolides.

Hariduse rahastamiseks tuleb sõlmida rahvuslik kokkulepe. Investeeringud suuname enam betoonist inimestesse. Me vajame rohkem haridust ja teadust kui maju. Motiveeritumad õpetajad tagavad kvaliteetsema hariduse. Õppejõudude ja õpetajate palk peab olema töö vääriline.

Gümnaasiumi ja põhikooli eraldamist peab õigustama kvaliteedi tõus. Gümnaasiumihariduses tuleb tagada kaasaegne õpikeskkond ja tihe koostöö kõrgkoolidega. Eesti kõrghariduse ja teaduse prestiiž olgu nii kõrge, et ka parimatesse väliskõrgkoolidesse pürgijad eelistavad läbida osa stuudiumist Eestis ning tahavad siia naasta. Riik peab tagama igale noorele, kes on alla 16 aasta vanune, läbi omavalitsuste vähemalt ühe huvihariduse või spordiala treeningute rahastamise.

Avalik-õiguslikud ülikoolid peavad enam silmas pidama Eesti ühiskonna ja riigi huve ning eestikeelse teadustöö prestiiž peab tõusma. Eestikeelseid töid ja ekspertanalüüse tuleb arvestada akadeemiliseks karjääriks nõutavate publikatsioonidena.

Kutsehariduse kvaliteeti tuleb tõsta koos gümnaasiumiharidusega, nendest moodustub ühtne haridusvõrk. Suurendada tuleb peale põhikooli lõpetamist üldhariduse kõrval ka erialast haridust pakkuvat õppimisvõimalust. Pakutava hariduse ja praktika vajadused tuleb välja selgitada dialoogis ning koostöös ettevõtjatega.

Noorte väärtushinnangutes tuleb taastada teadmine, et edukas saab olla ükskõik millisel valitud erialal, kui sellele hingega pühenduda. Eriti on vaja arendad ettevõtlikkust. Eestlase töötahe ja kõikidel meie rahvale vajalikel töökohtadel töötavate kaasmaalaste sallivus ning toetamine olgugi meie riigi edu pant. Praegu puuduolevate ja riigile või majandusele oluliste spetsialistide koolitamist saaks stimuleerida riiklike stipendiumitega.

Sotsiaal- ja perepoliitika

Sotsiaalpoliitikas seame eesmärgiks vahendite sihipärasema ja õiglasema kasutamise. Parandame esmatasandi arstiabi kättesaadavust. Toetame traditsioonilisi pereväärtusi. Eeskujunormiks saagu vähemalt kolmelapseline pere. Tuleb luua kõik võimalused ja eeldused, et Eesti peredes sünniks võimalikult palju lapsi, kes täisikka saades on tublid töötegijad ning parimad vanemad oma lastele. Vanemliku hoolitsuseta lastele tuleb võimalusel leida pered, kes suudavad neile vanemlikku hoolitsust ja armastust pakkuda.

Laste kasvatamine on Eesti jaoks tehtud töö, seda tuleb arvestada tööstaažina. Koduse vanema tööle naasmine olgu paindlik, võimaldades ka osalise koormusega töötamist. Paljulapselisi ja puuduses elavaid peresid toetame tasuta koolilõunate ja huviringide kaudu. Riik peab abistama üksikvanemaid, et kannatajateks ei oleks lapsed.

Rahva hea tervis on tugeva riigi nurgakivi. Kuluarvutuste taustal ei tohi ära unustada inimeste heaolu ja pikaajalist töövõimet, mis on varajase sekkumise ja kvaliteetse ravi tähtsaim eesmärk. Vanemate rahaline olukord ei tohi laste haigestumise korral halveneda.

Eestlaste väljarände peatamiseks on meil vaja inimlikumat ja hoolivamat riiki ning ühiskonda. Seda saavad soodustada avalikus teenistuses töötavad ametnikud, suheldes rahvaga. Meie sotsiaalpoliitika nurgakivi olgu vajadus luua kõigile võimalused kõrge elukvaliteedi saavutamiseks.

Erivajadustega inimeste ja nende perede olukorda tuleb parandada. Kohalikud sotsiaaltöötajad on hindajad, kes saavad igal juhtumil eraldi esildise teha ning riigipoolset abi küsida. Puudega lapse sünd ei tohi viia perekonda vaesuspiirist alla ning perekonna elukvaliteet ei tohi selle tõttu kannatada. Riiklikud toetussüsteemid ja erikoolid peavad  hästi toimima.

Muudame tööturuteenuste osutamise ja rahastamise põhimõtteid, suurendades konkreetse inimesega tegeleva konsultandi vastutust. Eesmärk on saavutada maksimaalne tulemus inimeste tööleaitamisel. Eristame sotsiaalprobleemid tööturuprobleemidest, saavutades sellega tugisüsteemide suurema efektiivsuse ja eesmärgipärasema tegevuse.

Välis- ja julgeolekupoliitika ning õiguskaitse

Eesti on inimõigusi austav riik, kus kohtud on sõltumatud ning ligipääs oma õiguste kaitsele peab olema kõigi jaoks tagatud. Eesti toetab teiste rahvaste enesemääramisõigust ja on valmis abistama demokraatia teele asunud arenguriike teabe ja kogemustega.

Välis- ja julgeolekupoliitikas oleme väärtuspõhise lähenemise eestkõnelejad. Täidame endile võetud rahvusvahelisi kohustusi ja oleme ka partnerite suhtes nõudlikud. Venemaa eemaldumine õigusriikluse, demokraatia ja inimõiguste põhimõtetest on meie suurim julgeolekurisk. Meie julgeoleku tagamiseks on vajalik, et Venemaa tunnustab Tartu rahulepingut ja Eesti okupeerimist 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt.

Välispoliitikas tuleb Eestil leida kandev oma teema Euroopa Liidus. Meie meelest sobib selleks Läänemere riikide haridusliku, kultuurilise, ja majandusliku koostöö tugevdamine Euroopas. Euroopa Liidu valitsemiskorralduses peame hoiduma liigsest föderaliseerumisest. Euroopa Liit peab jääma rahvusriike siduvaks riikide ühenduseks ning Euroopa Liidu Ülemkogu jätkuvalt selle kõrgeimaks võimuorganiks.

Tunnustades riigikaitselisi saavutusi ning Eesti muutumist rahvusvaheliseks keskuseks küberkaitse alal, näeme probleemi välise julgeolekuohu väheses teadvustamises. Meie iseolemise parim tagatis on usk oma riiki ning Eesti kogukond.

Sisejulgeolekus tahame näha paremat koostööd erinevate ametkondade vahel, samuti politsei ja kohaliku kogukonna vahel. Riskianalüüs ja ennetustegevus peavad aitama kaasa raskete isikuvastaste kuritegude, samuti liiklus- ja õnnetussurmade jätkuvale vähenemisele Eestis. Karistusi karmistame seal, kus see meede aitab kaasa turvalisuse tõusule. Päästeameti võimekus ning päästja elukutse väärtustamine tuleb madalseisust välja tuua.

Eesti peab jätkama praegust riigikaitse suunda. Säilitama peab ajateenistuse praegusel moel. Ajateenistus tuleks taastada päästeameti ja piirivalve baasil, et tagada suurem järelkasv ja antud valdkondadesse töötajate leidmine.

Kaitseliidu ja kaitseliidu eriorganisatsioonide tegevust tuleb edasi arendada organisatsiooni rahastamise võimalusi suurendada. Vabatahtlik riigikaitse peab olema au sees ja selleks tuleb eraldada ka täiendavaid vahendeid investeeringuteks ja varustuseks. Välja tuleb töötada Kaitseliidu vabatahtlike liikmete tegevuse osaline tasustamine. Riigikaitse valdkonna eest peavad vastutama oma eriala spetsialistid, mitte poliitikud. Säilitame riigikaitsele vajaliku rahastamise vähemalt kahe protsendi ulatuses SKT-st.

 

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik lühiprogramm on kinnitatud 20.aprillil 2013 toimunud üldkoosolekul