Pressiteated

Pressiteated

7.12.2013

Poliitiline avaldus: Eesti võim on keskel puntras, see tuleb lahti harutada

Eesti paremaks edenemiseks tuleb midagi ette võtta hangunud valitsemis- ja haldamispraktikaga, poliitilise juhtimise ja demokraatiaga. Näeme usalduse kadu ühelt poolt võimuinstitutsioonide ja poliitikute ning teiselt poolt kodanikkonna vahel. Lõhe riigi- ja erasektori vahel on kujunenud ohtlikult suureks, valitsuse poolt deklareeritud kaasamispõhimõtted jäävad vaid sõnadeks. Avalik võim läheb ühiskonna ülereguleerimise teed. Selle kurbi tulemusi näeme juba täna – ettevõtlusaktiivsus on väike, inimesed ja investeeringud lahkuvad Eestist.

Toompea peab andma rohkem võimu omavalitsustele. Ametkonnad tuleb depolitiseerida. Poliitiline ja administratiivne juhtimine peavad olema lahus. Haldusreformist tuleb rääkida eeskätt võimu detsentraliseerimise ja parema elukorralduse, mitte piiride ümberjoonistamise ja tõmbekeskuste võtmes. Esimese sammuna tuleb tugevdada omavalitsuste koostööd ja ühiste poliitiliste eesmärkide püstitamise võimet. Riigikogu valimistel osalevad poliitilised organisatsioonid peavad rohkem arvestama kohalikke huve ja programme. See on vajalik eelkõige toimiva regionaalpoliitika elluviimiseks, kuid see loob eeldused ka demokraatia tugevdamiseks teistes eluvaldkondades.

Võim on koondunud kartellierakondade eliidi kätte, kes teostab seda kitsastes erakondlikes huvides. Seepärast aitab poliitilise maastiku avardamine kaasa võimu mõistlikule hajutamisele. Vaba Isamaaline Kodanik otsib paremaid lahendusi meie poliitilise elu elavdamiseks ja lähendamiseks kodanikele. Rohujuuretasandi roll  poliitikate kujundamises ja riigielu juhtimises peab tugevnema.

Rahva usaldust ei tohi kuritarvitada lubadusterohke populismiga, nagu varem on juhtunud. Poliitiline elu vajab muutmist, usaldus taastamist ning rohujuuretasandi, sh kodanikuühiskonna kaasamist. Oleme valmis pingeliseks tööks ja avatud aruteludeks kõigi isikute, ühenduste ja valimisliitudega, kes tunnevad sama.

 

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik üldkoosolek 7.detsember 2013

18.11.2013

Kübarsepp: Aitab valelikust poliitikast!

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik juhatuse liige Külliki Kübarsepp on seisukohal, et Reformierakonna poliitikud peavad võtma vastutuse seoses ajalehe Sirp ümber puhkenud skandaaliga. Kui seda ei kavatse teha kultuuriminister, siis peab seda tegema seni Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu juhtinud Reformierakonna poliitik Urmas Klaas. Tekkinud olukord on nõukogu käpardlikkuse tulemus. Ajakirjanik Rain Kooli paljastas Reformierakonna vale.

„Urmas Klaas väitis 14.novembril Delfis, et nõukogu ei sekku peatoimetaja valikusse. Rain Kooli paljastab tänases ERRi kommentaaris, et Klaas isiklikult kutsus teda kandideerima Sirbi peatoimetaja kohale,“ tõi välja Kübarsepp.

Samuti on Kübarsepa sõnul halb, et sihtasutuse nõukogu esimees kuulub kultuuriministriga samasse erakonda. „See ei jäta kahtlust, et parteiline otsustusliin toimib ning kogu segadus on poliitikute poolt põhjustatud. Me ei saa üldse aru, miks peab Sihtasutuse Kultuurileht nõukogu juhtima poliitik, seda peaks tegema loominguliste liitude esindaja,“ ütles Kübarsepp.

Ajalehe Sirp ümber toimuv on Reformierakonna katse muuta kultuurileht valitsevale parteile meelepäraseks kergekaaluliseks väljaandeks. Ebaõnnestumisele juhitud konkursid murendavad usaldust avaliku võimu vastu ning tavakodanikel on raske uskuda avalike konkursside aususesse. Pigem kinnistub arusaam, et iga konkurss ongi vaid vormiline ja lõpuks määratakse ikkagi ametisse see, keda võimul olev erakond seal näha tahab.

Kübarsepa sõnul on see mitmes kord, kui olulisele ametikohale on välja kuulutatud avalik konkurss, siis kuulutatakse see ebaõnnestunuks ja lõpuks hakatakse ametisse panema mõne partei või tipp-poliitiku soosikut.

„Nii oli see näiteks Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori valimisel. Samuti määras Neinar Seli juhitud Eesti Olümpiakomitee uue peasekretäri väljaspool avalikku konkurssi. Meenuvad veel sahkerdamised Nukuteatri ja Eesti Filmi Sihtasutuse juhtide otsinguil,“ täpsustas Kübarsepp.

Vaba Isamaalise Kodaniku arvates näitab erakondade järjest selgem käitumismudel, et eelkõige soovitakse allutada inimesi ja institutsioone erakonnakontorite diktaadile.

“Meie, kodanikud, ei tohi sellise käitumisega leppida. Juhtunu väljendab Reformierakonna valitsusväsimust. Samuti tekitab meis võõristust varem kultuurilembese erakonnana tuntud IRL-i vaikiv heakskiit toimuvale.”

24.10.2013

Imre Mürk: valimisliidud võimaldavad rohkem empaatiat Eesti poliitikas

MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik korraldas täna pressikonverentsi, kus valimisliidu Isamaaline Tartu Kodanik juht Imre Mürk võttis kokku valimisliitude tulemused kohalike omavalitsuste valimised.imre mürk

„Tänu Allar Jõksile saavad valimisliidud kandideerida kohalikel valimistel. 2004. aastal soovisid Res Publica, Reformierakond ja Keskerakond valimisliidud keelustada, kuid Jõks viis asja riigikohtusse,“ meenutas Mürk.

Kokkuvõttena võib öelda, et valimisliidud olid käesolevatel valimistel edukad. Meil on 212 omavalitsust, millest 168-s said valimisliidud esinduse volikogus. Valimisliite Isamaaline Tartu Kodanik ja Vaba Tallinna Kodanik toetasid oma häälega kokku üle 11 500 valija.

„Valimisliidud on kogukondade probleemidele lähemal, võimaldavad rohkem empaatiat ja dialoogi ning aitavad kaasa kodanikukesksema demokraatia arengule Eesti poliitikas. Kohalikud valimisliidud saavad rohkem keskenduda kohalikele, argisematele probleemidele ja neil on seetõttu eelis dialoogi astumiseks venekeelse kogukonnaga,“ täheldas Imre Mürk.

„Kindlasti tekitab usaldust valimisliitude suhtes ka nende odavam ja säästlikum valimiskampaania,“ lisas Mürk.

 Pressikonverentsil esitleti ka MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik demokraatiapaketikest: http://vabaisamaalinekodanik.ee/?page_id=3000

24.10.2013

Demokraatiapaketike

10 vältimatult vajalikku seadusandlikku sammu, millega ei saa viivitada

Aruteluks esitasid: Andres Herkel, Juku-Kalle Raid

1.      Vähendada erakondade riigieelarvelist rahastamisest kuni pooleni praegusest tasemest

Eeldab muudatust riigieelarve seaduses, nagu möödunud aastal, nii on ka nüüd kavas see esitada. Parlamendierakondade riiklik ülerahastamine pärsib vabale ühiskonnale omast poliitilist konkurentsi. Sellele on muuhulgas tähelepanu juhtinud Õiguskantsler ja Riigikontroll, rääkides vajadusest tagada erakondadele poliitilises konkurentsis võrdsemad võimalused. Ebavõrdsus ilmnes ka äsjastel valimistel, eeskätt parlamendierakondade ja valimisliitude võrdluses.

2.      Vähendada erakonna loomiseks vajalik liikmete arv 200 liikmeni

Rahvakogu ettepanek on 200. Sotsiaaldemokraatide eelnõu pakub 500, see on ilmselt ka Riigikogu fraktsioonide eelistus. VIK pooldab 200-liikmelist piiri. Eestile on 1000 liikme piir elanike arvu arvestades ilmselgelt liiga kõrge, väheaktiivsete „surnud hingede“ värbamine pole seni ühelegi erakonnale kasuks tulnud.

3.      Üleminek avatud nimekirjadele Riigikogu valimistel ning kohalikel valimistel Tallinnas

Menetluses on kaks eelnõu  (355 SE Juku-Kalle Raidi ja Andres Herkeli poolt ning 329 SE sotsiaaldemokraatide poolt), samuti Herkeli muudatusettepanek Tallinna kohta. Värskete valimistulemuste valgel ei saa inimesed aru, kuidas on võimalik pääseda Tallinna volikokku 13 häälega. Muudatuse sõnastus: „Kandidaatide üleriigilisest nimekirjast kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse sama erakonna valimata jäänud kandidaadid reastatult oma valimisringkonna lihtkvoodist arvestatud häälteprotsendi suuruse järgi.“.

4.      Valimiskünnise alandamine

Seda on toetanud Rahvakogu, ERSP 25. aastapäeva konverentsil väljendasid sama ka Marju  Lauristin ja Helir-Valdor  Seeder. Sotsiaaldemokraatide eelnõu on menetluses ning seal sisaldub ettepanek viia künnis 4%-le. Rahvakogu ettepanek 3%. Pole seda meedet varem veendunult toetanud, kuid arvestades muude meetmete puudumist, oleks see samm õiges suunas, aga pigem sel juhul 4%.

5.      Poliitikareklaami mõiste defineerimine

Seda on võimalik lahendada 2004. aastal Isamaaliidu esitatud ja esimesel lugemisel tagasi lükatud SE 234 (valimisseaduste ja rahvahääletuse seaduse muutmine) eeskujul. Toonane definitsioonikatse: „Poliitikareklaamina käsitletakse poliitilist teavet (sealhulgas ka erakondade sümboolikat ja poliitikute pilte), mis avalikustatakse poliitilise idee edendamiseks või muu poliitilise eesmärgi saavutamiseks ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul kaalutlusel levitab või muul moel avalikustab“. Vahepeal on loodud erakondade rahastamise järelevalve komisjon, nendel peaks olema diskretsiooniõigus n.-ö. piiripealsete juhtude määratlemiseks.

6.      Kohalike omavalitsuste reklaami ja mainekampaaniate keelamine valimiste eel

Menetluses on Valdo Randpere algatatud eelnõu 497 SE. See on täiendav meede poliitikareklaami defineerimise kõrval, vägagi tervitatav. Tuleb jõustada juba eelolevateks Euroopa Parlamendi valimisteks. Kehtestab reklaamipiirangud ning keelab nn. mainekampaaniate läbiviimist kolm kuud enne valimispäeva.

7.      Korruptsioonivastase seaduse täpsustamine

Praegune paragrahv 5, lõige 2, mille alusel pole nn. Tammemäe-Kutseri küsimuse osas puudub ühene tõlgendus, on järgmine: „Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule.“ Paragrahv 5 täiendav lõige võiks kõlada: „Avaliku vahendi korruptiivseks kasutamiseks loetakse muuhulgas ametiisiku isiku reklaami avalike teenuste ja ürituste propageerimisel, kui selleks kasutatakse trükiseid, plakateid või muid visuaalseid infokandjaid ning kui selle eest on tasumisel kasutatud riigieelarvelist või kohaliku omavalitsuse raha.“

8.      Nn. peibutuspartide probleemi lahendamine

Rahvakogu: „Kehtestada valituks osutunud kandidaadile kohustus asuda tööle valitud ametikohal ning erandite loetelu“. Harjumaa valimisliitude esindajad: „sätestada regulatsioon, millega kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerinud Riigikogu liige ja Riigikogu liikme mandaati omav valitsuse liige kaotab volikokku valituks osutumise korral automaatselt Riigikogu liikme mandaadi“.  Sama seisukohta on väljendanud Allar Jõks. Teine võimalus on Riigikogu liikmete volikogudesse kuulumise taastamine (eeldab ilmselt dialoogi Riigikohtuga).

9.      Riigikogu kodu- ja töökorra liberaliseerimine

Taastada kõigi Riigikogu liikmete sõnavõtuõigus eelnõude esimestel lugemistel, selleks tuleb muuta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahv 98, lõige 5. Tagada võimalus, et riigikokku sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liikmed võiksid moodustada rohkem kui ühe fraktsiooni juhul, kui vähemalt viis Riigikogu liiget on otsustanud algselt moodustatud Riigikogu fraktsioonist lahku lüüa. Samuti eeldab muudatust Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, paragrahv 40.

10.  Valimisliitude lubamine Riigikogu valimistel

Kui erakondade loomise liikmelisuse lävi on alla viidud, siis tuleks lubada rohkem mobiilsust ka liitude loomisel. Valimisliidu võivad luua ka kaks või enam iseseisvat erakonda. See samm vähendaks erakondade eristaatust muude kodanikuühendustega võrreldes, samuti võimaldaks tuua poliitikasse rohkem noori, kellele kodanikuühiskonnas osalemine on vastuvõetavam kui erakonnastumine.

23.10.2013

Herkel ja Mürk: praegu esindavad valimisliidud vabaduse ja demokraatia ideaale

Valimisliidu Isamaaline Tartu Kodanik juht Imre Mürk ja MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik Mõttekoja liige Andres Herkel (Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige) annavad homme kell 12.00 BNS-s pressikonverentsi. Nad lahkavad kohalike valimiste tulemusi valimisliitude jaoks üle Eesti ning hindavad Vaba Isamaalise Kodaniku tegevust demokraatia edendamisel.

„Valimisliidud on suuremates keskustes tõestanud, et erakondade aeg kohaliku võimu imre mürkainukujundajatena on ümber saamas. Nii Tallinnas kui ka Tartus on valimisliitude tulemus tunnustust väärt. Kahju on sellest, et erakonnad Tallinnas ei soovinud Savisaart kukutada. Selleks oleks vaja olnud Vaba Tallinna Kodanikku toetada, mitte vaipa alt ära tõmmata,“ märkis Imre Mürk.

Herkeli sõnul vajab Eesti umbes kümnest põhipunktist koosnevat demokraatiapaketti, mis ei tähenda üksnes Rahvakogu poolt tõstatatud küsimuste lahendamist Riigikogus, vaid oluliselt laiemat küsimusteringi.

„Näiteks administratiivse ressursi sisult korruptiivne kasutamine Keskerakonna poolt Tallinnas eeldab kiireid muudatusi korruptsioonivastases seaduses ning ka poliitilise reklaami mõiste täpsustamist,“ ütles Herkel.

„Kaudselt kanname me kõik vastutust, et sellised asjad JOKK-skeemi alusel toimuda saavad ning selle olukorra lõpetamine enne järgmisi valimisi peab olema nii poliitikute kui avalikkuse ülesanne,“ lisas Herkel.

Ajakirjanikud on oodatud!

  • Leht number: 4, lehti kokku: 24
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6