Meie Mõtted

Külliki Kübarsepp: Kartellierakonnad on üle toidetud

Postitaja: Toimetaja | Postitusaeg: 26.05.2014 | 0 kommentaari

Varem minister Ken-Marti Vaheri nõunikuna töötanud Paloma Krõõt Tupay («Poliitikat ei saa teha ilma rahata», PM 22.05) tuli välja mõttekäiguga, et poliitikat ei saa ilma rahata teha. Kodanikud ei peaks end välja elama mitte erakondade rahastamise ja poliitikute palkade peale, vaid küsima, mis poliitikas sisuliselt toimub. Autor jääb väga üldsõnaliseks ja ei puuduta peaaegu üldse erakondade rahastamise tegelikke probleeme Eestis. Kumab läbi hoiak: ärge kritiseerige, laske tööd teha!

Küsimus pole, kas erakondi riigieelarvest rahastatakse, vaid see, kui suured summad riigi ja rahva rahast selle peale pannakse. Kui võtame teised ELi liikmesriigid, siis seal hoolitsetakse hoopis enam võrdsete kampaaniavõimaluste ja vaba diskussiooni eest, mitte ei külvata raha lennukilt. Meie praegust erakondade rahastamise süsteemi võiks iseloomustada kui riigivargust. Raha tuleb ojadena, kuid selle kasutamise eest ei vastuta keegi. Liikmemaksuga erakondade lihtliikmed ei panusta. Vajame siin kindlasti täpsemat ja läbipaistvamat poliitikat, mille üks mehhanism on märksa tagasihoidlikum rahastamine maksumaksja taskust. Riigi otsetoetuste puhul võetakse paljudes maades arvesse ka kohalike valimiste tulemusi, mitte ei jäeta valimisliite «kuivale». Kui otsetoetuste maht ja rahvaarv suhtesse panna, siis jõuame kiirelt järeldusele, et Eesti riik rahastab kartellierakondi vägagi heldelt.

Lätis on kogutoetus suurusjärgu võrra väiksem kui meil. Leedu, mis on üks heldemaid ELis, annab erakondadele absoluutsummas vähem raha kui Eesti, aga Leedu rahvaarv on kolm miljonit. Kõige suurem jama on see, et erakondade rahastamine suleb konkurentsi ja meil on tekkinud kartell ehk nn riigiparteid. Ülerahastamine sai alguse kümme aastat tagasi, kui võimule saanud Res Publica otsustas erakondade rahastamist kolmekordse hüppega suurendada. Kurjad keeled räägivad, et tegemist oli suurte kampaaniavõlgadega ning nende lappimiseks hakatigi riigieelarvest enneolematult suuri summasid võtma.

Artikkel on ilmunud 26.05.2014 ajalehes Postimees.