Category - Euroopa-liit

8 küsimust kandidaadile: Tarmo Kruusimäe

1. Millist tulevikuteed Euroopale eelistad? 
 Esimene tee:  tagasi põhialuste juurde (mineviku eksimuste parandamine)
     Teine tee:  mineviku saavutuste kinnistamine (kui see pole katki, ära paranda)
     Kolmas tee: julge sammumine tulevikku (teha rohkem ja teha paremini)
     Neljas tee: hüpe tulevikku (ainus lahendus on majanduslik ja poliitiline liit)
     Viies tee: «rohkem/vähem Euroopat» loogika muutmine (põhimõtteline mõttelaadi vahetus)

Valige variant neist või pakkuge välja oma variant ning põhjendage, miks toetate antud varianti.

Nii suurt ja toimivat süsteemi ei saa hetkega suunata ühte kindlasse suunda ja välistada teisi. Mina pakuksin välja lõimitud tee, aga kui peab valima ühe konkreetse, siis esimene tee. Euroopas on väärtuste kriis ja seda on tajuda pea kõikjal. Me oleme loonud hoomamatult suure bürokraatide armee. Euroopalikud põhiväärtused vajavad kaitset ja kui meie alus on tugev, võime julgelt tulevikule vastu vaadata. Täna oleme me muutuste tõmbetuultes.

2. Kas Euroopa Liit peaks tegelema kaitsevaldkonnaga (või peaks jätma selle ainult NATOle), mille eesmärgiks oleks ELi liikmesriikide kaitsmine välisohu eest ning rahu tagamine maailmas? Põhjendage miks.

Euroopa liidul on äärmiselt vajalik tegeleda kaitsevaldkonnaga lisaks NATO-le. Nagu teame, siis selleks, et käivituks artikkel nr.5, on vaja mõningaid tingimusi. Küll aga suudaksid ELi liikmed omavahel sõlmida vastastikused lepingud välisohu korral ja sel juhul reaalset sõjalist abi pakkuda. Lisaks tuleb olla ettenägelik, sest EL relvajõude võib vaja minna ka muudes kriisi olukordades. Kõik ei sõltu teiste heast tahtest, vaid ise peab ka jõuliselt panustama oma julgeolekusse.

3. Kas Euroopa Liit peaks muutuma ühisruumiks- looma ühised maksud, ühtlustama maksusid?

Euroopa liidu eripäraks on ja peab jääma tugevad rahvusriigid. Kõike ühe mõõdupuuga mõõta ei saa. Kui on riike, kus on juba toimiv maksupoliitika ja see rahuldab seda riiki, siis ei ole otstarbekas toimivat süsteemi lõhkuda. Liikmesriigid otsustavad ise.

Euroopa Liit on suveräänsete riikide ühendus ja igal rahvusriigil on oma eripära.

4. Kas Euroopa Liit peaks muutma oma eelarve struktuuri- näiteks mingeid kulusid vähendama ja teisi suurendama? Kas praegused kulutused on piisavad?

Peaks küll, aga kui ausalt öelda, siis see on väga laialdane protsess. Lihtsalt vastamise pärast ei soovi siin hakata valdkondi välja tuua on kentsakas enda valijate ees. Ma ei anna välja veksleid, mida täita ei suuda. Võtame näiteks palju räägitud põllumajanduse. Selge on see, et osade riikide arvates saab põllumajandus liiga vähe toetusi, teiste arvates jälle liiga palju. Selleks, et mingi muutus tuleks ,on vaja esmalt saavutada ühine seisukoht EPP-s (Euroopa Rahvaparteis). Kui see on saavutatud, siis algavad läbirääkimised sotsialistidega ja see on veel keerukam, kuid mitte lootusetu. Tööd on vaja teha ja topelt.  Esmalt, et sind võetaks kuulda ja siis tuleb üldist pilti vaadata: muuta eelarvet selliselt, et see kõiki enamvähem võrdselt rahuldaks.

5. Millistes valdkondades näete Euroopa rolli suurendamise vajadust ning millistes võiks see väiksem olla?

Ilmselgelt peab Euroopa roll suurenema energiapoliitikas, välis- ja julgeolekupoliitikas. Täna ei suuda EL kiiresti ja mõjuvõimsalt käituda välispoliitika maastikul, kas või silmas pidades Ukraina kriisi. Samuti näeme, et EL ei kasuta ära energiapoliitikas oma suurust ja võimsust. Euroopa aluseks on euroopalikud väärtused ja nende kaitse.

6. Kuidas peaks Euroopa Liit Venemaa käituma Krimmis kriisi kontekstis?

Resoluutsemalt. Täna on EL minetamas oma mõjuvõimu. Kui seda üldse veel alles ongi. Tuletan meelde, et siiani ei ole lubatud rahvusvahelisi vaatlejaid  Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse ja ikka jälle viibutab EL näpuga – kamoon. Täna on 2014 – kuue aastaga ei mütsigi.

Majandussanktsioonid toimiksid siis, kui kõik Euroopa riigid järgiks seda in corpore. Paraku täna teevad paljud otsuseid just enda mätta otsast – vaadakem kasvõi prantslasi, kes tulu nimel on endiselt valmis müüma Mistral-tüüpi sõjalaevu Venemaale. Kui EL on liit ja jagab ühiseid väärtusi, siis käitub ta ka ühiselt!

7. Kas hõõglampide keelustamine ja tolmuimejate võimsuspiirangud on teemad, millega Euroopa Liit peaks tegelema? Põhjendage oma seisukohta.

Ma leian, et tegemist on probleemiga, mille kallal ei pea Euroopa Parlament oma aega ja energiat kulutama. Loomulikult ma tajun, et eesmärgiks on energiasäästlikus, aga siiski tuleks hoiduda laskumast liigselt detailidesse.

Hõõglampide puhul olen veendunud LED lampide pooldaja ja kannatamatult ootan, millal Tallinn jõuab ka sinna maale, kus on juba kõik Euroopa pealinnad. Tänavavalgustus on kohalikule omavalitsusele kuluartikkel ja siin tuleb minna säästvamatele lahendustele. Kui kodanik aga soovib oma tuba soojaks kütta hõõglambiga, siis miks mitte. Seda enam, et paljud nn säästlikumad lahendused on kallimad ja mitte lubatud eluajaga.

Tolmuimejate võimsuse reguleerimisega saavutame pigem vastupidise tulemuse. Kui tolmuimeja ikka ei ime, siis tuleb inimesel lisaks tolmuimejale kasutada veel harja ja kühvlit või mitu korda, ühte ja sama kohta puhastada. Võimsamate masinate eesmärk oli ju säästa inimeste aega.

8. Millises valdkonnas näeksid end tegutsemas Brüsselis- mis komisjonis, mis valdkondades?

Loomulikult on kõigi IRL-i saadikute fookuses julgeolek ja kaitsepoliitika. Minu nn teisteks valikuteks oleksid

CULT – kultuur ja haridus – need on hingelähedased teemad. Kasutame võimalust ja õpetame Euroopa Kaera-Jaani tantsima. Nii nagu eelnevatel aastatel on meile multikultuursust õpetatud. Eesti on tugev rahvusriik ja meie rahva traditsioonid on õppimist väärt. Kes söendaks vastu vaielda?

TRAN – trantsport ja turism – Eestil on selles vallas suurt potentsiaali.

LIBE – kodanikuvabadused ning justiits ja siseasjad. Eelkõige vaatan ma seda kõike noorsootöö ja kodanikuühenduste võtmes. Võrdest märkamist ja kohtlemist.

Intervjuu on avaldatud 22.05.2014 Postimehe veebiväljaandes.
 

Vastused: Indrek Tarand: Erinevalt Siim Kallasest, Ansipist, Savisaarest, Lauristinist ja teistest ei ole mina kunagi kuulunud NLKP ridadesse

Te olete ennast reklaaminud kui kommunistidega võitlejat, ometi hääletasite Euroopa Parlamendis enamasti koos nendega. Kuidas seda vastuolu seletate?

Küsimus on sisult ebatäpne ja siin ei ole mingit vastuolu. Erinevalt Siim Kallasest, Andrus Ansipist, Edgar Savisaarest, Marju Lauristinist ja teistest ei ole mina kunagi kuulunud NLKP avangardsetesse ridadesse, vaid valisin juba 1980. aastal vaimse vastupanu tee NSVLi okupatsioonile.

Minul pole olnud vaja pintsakut pahupidi pöörata ja liberaali teesklema hakata. Ma olen seda juba maast madalast. Euroopa Parlamendis hääletavad sagedasti roheliste argumenteeritud positsioonide poolt mitte ainult „nordic green left” saadikud, vaid ka Briti konservatiivid ja Verhofstadti liberaalid.

On olnud üks kord, kus olen toetanud kommunistide parandusettepanekut kahe käega: nimelt soovisid nad ära kaotada äriklassi lennupileti eest tasumise. Kahjuks hääletasid Rahvapartei, sotsiaaldemokraadid ja ALDE selle hea mõtte maha.

Lõpetuseks, Kaja – eurokommunistid on naljakavõitu inimesed, kuid nad pole teinud koostööd okupatsioonivõimuga. Minu jaoks on omaaegne NLKP liikmelisus absoluutselt võrdne Hitleri parteisse kuulunud fanaatikute kuritegudega. Muide, sellist võrdsust on sedastanud ka seesama Euroopa Parlament, kuhu te kandideerida püüate.

Olete öelnud, et teete Euroopas kõik selleks, et Andrus Ansipist ei saaks Euroopa Komisjoni volinikku. Kas te ei leia, et oma riigi esindajate mustamine Euroopa tasandil toob Eestile kahju?

Aeg on taibata tõsiasja, et Eesti on Euroopa Liidu osa, mitte väljaspool seisev üksus. Euroopa demokraatlikku protsessi kuuluvad lahutamatult diskussioonid ja vaidlused, mis peavad põhinema informatsioonil. Igaühel europarlamendis peab olema teave, et Eesti soovib volinikuks saata inimest, kes vastutab majanduse langustrendi juhatamise eest ja on endine nomenklatuurikommunist, nõukogude armee poliitohvitser.

Need on Andrus Ansipi elu tõsiasjad. Mustamine oleks, kui ma need välja mõtleksin. Ja tegelikult on asjaolud sellised, et see ebademokraatlik vangerdusplaan (Siim Kallas peaministriks), mille ma juba ühispingutusega parlamentaarses avatud võtmes peatasin, oleks Eestile ka tegelikku kahju toonud. Kui teid peaks europarlamenti valitama, saate oma silmaga kaeda, kuidas ma oma lubaduse teise poole teostan ning loodetavasti kujuneb teist ses asjas minu võimas liitlane.

Kuivõrd olete Euroopas teinud sellesisulisi kaebekirju, siis kas teie arvates tuleb Euroopasse minnes sidemed oma kodumaa ja selle poliitikaga katkestada?

Võib-olla Eesti riigikogus tõesti käsitletakse parlamentaarse kontrolli täiesti tavalist vormi nimega arupärimine „kaebekirjana”. Mina olen oma kirjavahetuse Barrosoga avalikult esitanud ja loen seda vägagi heaks kirjaks. Sest Euroopa Komisjoni volinikul on just nimelt keelatud mistahes liikmesriigi sisepoliitikas osalemine ja seda eelkõige huvide konflikti vältimiseks. Euroopa Parlamendi liikmel sellist piirangut loomulikult pole ja just sellepärast saan ma aktiivselt osaleda ka Eesti poliitilistes protsessides.

Võiksin pikemaltki kirjutada Brüsselis töötajate reeglitest ja eetikakoodeksitest, aga piirdun vaid küsimusega: mis sai sellest teie lubatud riigikogu eetikakoodeksist ja kas juhul, kui mõni teie sugulane eksib koodeksi reeglite vastu, pole see enam asjakohane?

Olete Euroopa Parlamendis hääletanud Euroopa Ühendamise rahastu vastu, sealhulgas Rail Balticu rahastamise vastu. Mis põhjustel? Kuidas on see hääletus Eesti riigile ja rahvale kasulik? Mis on teie alternatiiv?

Vaat kui halb, Kaja, kui te ise infot otsida ei oska ja piirdute parteiliste abimeeste ettesöödetuga. Arto Aas ilmselt edastas sellise väite? Kui külastate näiteks http://www.votewatch.eu/en/connecting-europe-facility-draft-legislative-resolution-vote-legislative-resolution-ordinary-legisla.html#/%23%23vote-tabs-list-2 , siis näete oma silmaga, et küsimus rajaneb väärinformatsioonil. Mina hääletasin just nimelt Rail Balticu rahastamise poolt. Aga ma luban, et kui peaksite valituks osutuma, siis ma õpetan teile kiiresti ära need nõksud, kuidas poliitiliselt olulist infot leida ja tekitada.

Kui te ei osutu taasvalituks Euroopa Parlamenti, mis on teie edasised plaanid poliitikas? Kas Keskerakond esitab teid jälle presidendikandidaadiks?

Ei, Kaja! Sedapuhku esitavad mind 2016. aastal presidendikandidaadiks nii sotsiaaldemokraadid kui ka Reformierakond, sest neil kummalgi pole minust paremat võtta. Keskerakond lihtsalt toetab ja paistab, et 2/3 häältest ongi käes.

TSIT: Minu jaoks on omaaegne NLKP liikmelisus absoluutselt võrdne Hitleri parteisse kuulunud fanaatikute kuritegudega.

Reformierakonna valimisnimekirja teise numbri Kaja Kallase esitatud küsimustele vastab üksikkandidaat Indrek Tarand.

Küsimused-vastused on ilmunud 19.05.2014 Õhtulehe veebiväljaandes.